
Need purjed.
Need purjed, mis on merel,
kuid nii kaugel.
Ma kuulen, ma näen, ma tunnen
soe kevadtuul sais su juuksed,
paitas su põski ja silmi ja...
sa tulid mulle lähemale,
maikellukesed käes,
ma olin kail,
ma olin rõõmus
„tuul pööras“ ütlesid sa
surusid lilled mulle tugevalt pihku,
lahkusid uttu
igaveseks...
õhk oli ühtäkki mõrk
ja neid purjeid,
neid purjeid,
ei ole enam...
No comments:
Post a Comment