Valelootus

Su kirsspunased huuled,
on mind viinud siit ära
ma ei tea, kas kuuled
minu südame kära.

Süda peksab kui lakkamatu trumm
see hetk on nii ehe ja hea.

Kõnnid reipalt mu poole
külmavärinates vaatan ekslevalt maha
ei pööra tähtsust mu soole,
hoopis kella teada tahad.